Riigikohus tunnistas täna osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks vanemahüvitise seaduse sätte, mille järgi hüvitise määrast suuremat lisatulu teeniv inimene kaotab seetõttu oma kogusissetulekus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks vanemahüvitise seaduse osas, mille alusel vähendatakse isiku saadavat vanemahüvitist sedavõrd, et tema kogusissetulek kujuneb väiksemaks kui talle algselt määratud vanemahüvitis.
Riigikohus arutas asja Tallinna halduskohtu totlusel, kuna sinna pöördus kaebusega mees, kellelt sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniamet nõudis lisateenistuse tõttu tagasi osa vanemahüvitisest.
Halduskohus tuvastas, et sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniamet oli kehtivat õigust õigesti kohaldanud, kuid tagasinõudeni viinud vanemahüvitise seaduse vastav säte on põhiseadusega vastuolus.
Kohus leidis, et kehtiva õiguse kohaldamine andis silmnähtavalt ebaõiglase ja ebaloogilise tulemuse ehk lisatulu teenimise järel vähenes mehe kogusissetulek, samas kui lisatulu teenimata jätmisel oleks üksnes vanemahüvitisest moodustunud sissetulek olnud suurem.
Ka õiguskantsler Indrek Teder leidis, et vaidlustatud säte kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt sama suurt vanemahüvitist saavaid isikuid sõltuvalt juurdeteenitava lisatulu suurusest.
Õiguskantsleri hinnangul on vaidlustatud seadusesättes sisalduv vanemahüvitise ümberarvutamise valem vastuolus põhiseadusega.
Tederi sõnul on vanemahüvitise seaduse eelnõu seletuskirjas märgitud, et vanemal ei tohiks puududa motiiv tööle asuda selle tõttu, et saadav tasu kujuneks väiksemaks kui hüvitis ja lastehoiu kulud kokku.